Üks julge gümnaasiumi värskelt lõpetanud neiu andis intervjuu, kus puudutas ühiskondlikku survet edaspidiste valikute osas: "Hästi keeruline on tulla prestiižikast koolist ja öelda, et ma nüüd lähen kondiitriks õppima," kinnitas ta, et survet on tunda nii vanemate kui ka tuttavate-sõprade poolt." (https://menu.err.ee/1608654229/gumnaasiumilopetaja-keeruline-on-tulla-prestiizikast-koolist-ja-minna-kondiitriks-oppima). Teema, mis puudutab paljusid inimesi, mitte ainult gümnaasiumi värskelt lõpetanuid.

Mõtisklused selle üle, miks ma üldse terapeudiks õppima hakkasin ning teraapiaseansse läbi viin, on viimasel ajal olnud minu peas mitmel korral. Küsimus ei ole minu jaoks tõusetunud läbi kahtluse, vaid läbi selle, et milline on see mind juhtiv mõte teraapiaid tehes.