Tõlkisin ajakirjas British Journal of Psychiatry ilmunud lüheldase artikli, millest nähtub, et eriliste olukordade mõju inimeste vaimsele tervisele on tegelikult teema, see on probleem ja seda on teaduslikult uuritud. Posttraumaatiline sündroom, aga ka suurenenud depressiivsushäire ei vaja välja kujunemiseks sõda või muud sarnast olukord, meie vaimne tervis on mõjutatud ka palju vähemast, palju leebematest olukordadest.
Uue uurimistöö põhjal on tõestatud ebatõeseks ütlus "See, mis sind ei tapa, teeb sind tugevamaks"
Autor: Janice Wood
19. juuni 2020
Kuulus ütlus „See, mis sind ei tapa, teeb sind tugevamaks”, on nii üldtunnustatud, et seda kasutatakse igapäevastes vestlustes ja populaarsetes lugudes.
Kuid uues uuringus leitakse, et see üldtuntud tõde on tegelikult vale. Teadlaste sõnul ei loo varasemad stressirohked kogemused tulevaste traumade suhtes vastupidavust.
Tegelikult näitavad uuringud tõepoolest vastupidist: mineviku stressorid tundlikustavad inimesi tulevaste traumade suhtes, suurendades nende võimalusi vaimse tervise häirete tekkeks.
"Loodame, et see teadustöö, koos loodusõnnetuste suureneva toimumisega igal aastal (mis on kliimamuutuste peamine tagajärg - näiteks laastav maavärin, mis tabas Tšiilit ja naaberriike), edendab huvi antud teema vastu," ütles Cristina Fernandez, psühhiaatriline epidemioloog Rhode Islandi Browni ülikoolist ja uuringu juhtiv autor. „Nende katastroofiliste sündmuste vahetu üleilmne mõju haigustele, surmale ja majandusele on suures osas hästi tunnustatud. Kahjuks ei ole vaimsed häired, hoolimata kõrgest haiguskoormusest, siiani saavutanud proportsionaalset nähtavust, poliitilist tähelepanu ega rahastust. "
Uuring oli Tšiili keskosas asuva Browni ülikooli ja Concepcióni ülikooli teadlaste juhitud koostöö.
Töörühm uuris 1160 Tšiili elanikku 2003. ja 2011. aastal - enne ja pärast kuuendat võimsaimat maavärinat ning sellele järgnenud tsunamit, mis tabas antud riiki 2010. aastal.
Kui uuring algas 2003. aastal, ei olnud teadlaste sõnul ühelgi uuringus osalenust esinenud posttraumaatilist stressihäiret (PTSD) ega suurt depressiivset häiret (MDD). Pärast 2010. aasta maavärinat diagnoositi 9,8% ellujäänutest PTSD ja 14,4% MDD.
Viidatud häirete tekke oht oli eriti suur nende inimeste seas, kellel oli olnud mitu katastroofieelset stressitekitajat, näiteks tõsine haigus või vigastus, lähedase surm, lahutus, töötus või rahalised raskused, juriidilised probleemid või millestki tema jaoks väärtuslikust ilma jäämine.
Teadlased selgitasid, et katastroofijärgse PTSD suurenenud riski korral pidid inimesed olema ületanud nelja või enama katastroofieelse stressi tekitaja “raskusastme”.
MDD näitas pisut teistsugust mustrit: uuringu järelduste kohaselt suurendas iga katastroofieelne stressitegur, eelneval perioodil kasvõi ühe stressitekitaja olemasolu, inimese riski haigestuda katastroofijärgselt MDD-sse, ja iga täiendav stressor suurendas seda riski veelgi.
Teadlaste sõnul viitavad mõlemad leiud üldiselt sellele, et Tšiili katastroofis ellujäänutel, kes olid kogenud mitut stressorit ja traumat, oli suurem oht katastroofijärgse vaimse tervise häire tekkeks, võrreldes nendega, kellel oli varasematest väike stressitase või puudusid stressitekitajad üleüldse.
"Kahjuks võib sama olukord olla ka COVID-19 puhul," ütles Browni rahvatervise kooli epidemioloogiaprofessor ja teadustöö vanemautor Stephen Buka. „Oleme juba tunnistajaks, kuidas mustanahalistel ja latino-ameeriklastel on COVID-19 nakkuste ja surmajuhtumite arv kõrgem. Kõik tõendid viitavad sellele, et ebasoodsas olukorras olevad rühmad, kellel on sageli varasemast kõrgem stressitase, näiteks rahalised raskused ja töökoha ebastabiilsus, kannatavad pandeemia tagajärjel kõige tõenäolisemalt tõsise vaimse tervise seisundi tõttu. "
Meeskond loodab, et see uuring aitab teistel riikidel mõista kättesaadava vaimse tervise abi olulisust.
"Isiklikud ja riiklikud vaimse tervise valmisoleku paketid, näiteks need, mida kasutatakse Tšiilis, aitavad leevendada katastroofide negatiivseid tagajärgi ja võivad olla eeskujuks teistele riikidele," ütles Concepcióni ülikooli uuringu peauurija Benjamin Vicente. „Lisaks rangetele ehitusreeglitele on Tšiilis ka riiklik tervishoiuteenus, mis hõlmab integreeritud esmatasandi ja vaimse tervise keskusi, millest enamikes töötab koolitatud personal, et pakkuda vajadusel katastroofidega toimetuleku strateegiaid.“
Uuring avaldati ajakirjas British Journal of Psychiatry.
Vastused puuduvad