Võtsin lugeda Mikk Pärnitsa kõne, mille üle nüüd lokku lüüakse. Olles teinud juba aastal 1998 seksuaalkuritegude osas oma lõputöö, olles enne seda politseis töötades kokku puutunud seksuaalkuritegude teemaga, olles seda teemat käsitlenud nii oma terapeudi õpingute ajal kui ka hiljem, siis aitäh Mikk Pärnits, et selle teema just perekonna ja lähikonna poolt pärineva ohu osas ülesse tõstsid.
Aeg, Ühtegi jt, kes haarasid mitte teema sisust, vaid hakkasid seda üldistama või pöörasid tähelepanu üldse teema tõstataja väljakutsuvusele kuivõrd ta riietus naiseks, võiksid kohtuda nii psühholoogide, psühhiaatrite kui erinevate teraapiate ühenduste esindajatega ja küsida "Kes teie poole pöördunuid kõige rohkem ahistavad, seda nii seksuaalselt, füüsiliselt kui vaimselt?" ja "Kus kõige enam need sündmused aset leiavad?". Nad võivad vastustest hämmastuda, et tõesti, psühholoogide-psühhiaatrite-terapeutide klientide jaoks on nende traumad seotud enamasti koduga, vanematega, lähisugulastega, perekonnatuttavatega.
Jah, iga kodu ei ole ohtlik paik seal elavatele inimestele, aga paljudele on. Sellele juhtis oma kõnes kunagi tähelepanu ka president ning tedagi hurjutati ilusal pidupäeval sellisest asjast rääkimise eest. Silmade ja kõrvade kinni hoidmine ei tee asja olematuks, vaid kultiveerib seda veelgi. Ja oodata, et ahistavas olukorras olnud inimesed ise sellest räägiksid on hetkel veel liig, sest läbi selle peetaks nende üle justkui kohut, neid sildistataks, süüdistataks jne. See paneb aga antud teema veelgi rohkem "pimedasse", ikka sinna koju, ikka oma lähedaste mõjutusalasse.
Kui sina ise, hea lugeja, või sulle teadaolevalt keegi kellest hoolid, on kogenud või kogeb kas lapsena või täiskasvanuna seksuaalset, füüsilist või vaimset ahistamist, siis tea, et abi küsimine on ainuvõimalik viis enda sees selles teemas rahu leida. Eriti lapsepõlves kogetud ahistamine saadab seni kuni see saab enda seest välja lastud. See mõjutab suhteid, partneri valikuid, sh ka mittevalimist, hirmu olla minaise, pidevat valveolekut. See mõjutab tervist, nii vaimset kui füüsilist. See mõjutab ka elutahet.
Mul on kahju, et Mikk Pärnitsa teemapüstitus keerati farsiks, ükskõik kas selline esitusviis kellelegi meeldib või mitte, kuid teema kui selline jäeti taas vaeslapse ossa. Ja nagu Mikk Pärnits oma kõnes välja tõi, siis ka seekord lasid selle põhja keskealised mehed...
Küsi, ja sulle antakse. Küsi abi ja sa saad seda.
Kristel
sisetarkus@gmail.com
Vastused puuduvad