Suvi on juba küll oma teises pooles, kuid see ongi hea aeg mõelda selle peale, milliseks sinu puhkus kujunes, või veel ees olev puhkus kujuneb. Kas see on puhkus, või on see "puhkus".
Enamasti seostame puhkust suvega, mõnusa sooja ilmaga või siis just mõnusa talveilmaga kus lund on parajalt. Ja samuti käib puhkusega kaasas mõte "teen asju mida muidu ei jõua/ saa/ oska / julge jne.". Kas sa aga tead, et oluline ei olegi see MIDA sa teed, vaid kuidas see sind ennast TUNDMA PANEB. Mis TUNDEGA sa üht või teist asja teed. Kusjuures, tegemine võib tähendada siin nii raamatu lugemist, kapi koristamist, reisimist, veinitamist kui ka laisklemist, mittemillegi tegemist. Eriti selle viimase puhul on oluline, et kas sa ise suhtud endasse kui "päevavargasse", või on see sinu jaoks nii loomulik olek ning järgid just seda vajadust lihtsalt olla, lihtsalt "logeleda".
Küllalt palju on inimesi, kes puhkuse lõppedes hingavad kergendunult. Nad saavad tagasi minna oma rutiini kus "asjad on paigas". Mis tekitab aga sellise olukorra, kus argirutiin on eelistatum tegelikust puhkuseajast, isegi kui seda viimast oodatakse nii-nii väga?
Tööolukorras me tavaliselt ikka teame mida meilt oodatakse, kui palju või vähe on meil endil nö sõnaõigust oma tegemistega seoses, kui palju või vähe meist otseselt sõltub tehtava töö tulemus, kui palju või vähe on selleks vaja, et ülemus või kolleeg oma heameelt või negatiivsust väljendaks. See on rutiin, mille mängureeglid on meil teada. See on mäng, mille mängimine eeldab teatud stabiilsust nende reeglite järgimisel. Sest oled ju isegi tähele pannud, et kui kollektiivi tuleb uus inimene, siis on selliseid kes on oma arusaamadega, oma soovidega, kes soovivad midagi juba välja kujunenud keskkonnas muuta, kuid kes lühema või pikema aja jooksul allutatakse ikkagi juba kehtestunud reeglitele. Ja kes siis kas hakkavad ka nende järgi tegutsema, või lahkuvad sellest keskkonnast.
Taas jõuan tundeni, mida üks või teine olukord tekitab. TUNNE ON KÕIGE OLULISEM. Tee või tina, aga nii on! Vaata oma puhkust, mis sul viimati lõppes. Kas sa TUNDSID, et puhkad? Või oli see pigem tulekahju kustutamine remonti tehes, reisides, marju korjates, rannas lesides? Kas see oli midagi mille lõppedes tundsid rahulolu, või oli see midagi, mille lõppedes ohkasid kergendunud? Kas puhkus tekitas sinus ehk ärevust? Ja tuletan meelde, et siin ei oma tähendust mida sa puhkuse ajal tegid. Oluline on ikka ja ainult sellega kaasnev tunne. Nagu ka igapäevaelus.
Selle kõige juures pea palun meeles, et ükski tunne ei ole halb, vaid iga tunne on indikaator sulle. Nagu on autol armatuurlaual erinevad indikaatorlambikesed, mis annavad teada kas kütuse otsa saamisest või vajadusest aknapesuvedelikku juurde kallata, nii on ka sul omad indikaatorid - sinu tunded. Sinu valik on need kas lämmatada, neid ignoreerida, või võtta need vaatluse alla ja aru saada mis selle konkreetse indikaatorlambi põlema pani.
Nii vaata ka oma puhkusele sellise pilguga, et mida see sinu jaoks teada annab, milliseid tundeid puhkus ise sinus tekitas/tekitab. Saa aru, kas sinu jaoks on puhkus puhkus, või "puhkus". Kui tegemist on viimasega, siis enne kui see näiteks su tervisele miskit hullu teeb, uuri kas ise või abilise juhendamisel, millest need jutumärgid üldse tekkinud on.
Kristel
56498714
Küllalt palju on inimesi, kes puhkuse lõppedes hingavad kergendunult. Nad saavad tagasi minna oma rutiini kus "asjad on paigas". Mis tekitab aga sellise olukorra, kus argirutiin on eelistatum tegelikust puhkuseajast, isegi kui seda viimast oodatakse nii-nii väga?
Tööolukorras me tavaliselt ikka teame mida meilt oodatakse, kui palju või vähe on meil endil nö sõnaõigust oma tegemistega seoses, kui palju või vähe meist otseselt sõltub tehtava töö tulemus, kui palju või vähe on selleks vaja, et ülemus või kolleeg oma heameelt või negatiivsust väljendaks. See on rutiin, mille mängureeglid on meil teada. See on mäng, mille mängimine eeldab teatud stabiilsust nende reeglite järgimisel. Sest oled ju isegi tähele pannud, et kui kollektiivi tuleb uus inimene, siis on selliseid kes on oma arusaamadega, oma soovidega, kes soovivad midagi juba välja kujunenud keskkonnas muuta, kuid kes lühema või pikema aja jooksul allutatakse ikkagi juba kehtestunud reeglitele. Ja kes siis kas hakkavad ka nende järgi tegutsema, või lahkuvad sellest keskkonnast.
Taas jõuan tundeni, mida üks või teine olukord tekitab. TUNNE ON KÕIGE OLULISEM. Tee või tina, aga nii on! Vaata oma puhkust, mis sul viimati lõppes. Kas sa TUNDSID, et puhkad? Või oli see pigem tulekahju kustutamine remonti tehes, reisides, marju korjates, rannas lesides? Kas see oli midagi mille lõppedes tundsid rahulolu, või oli see midagi, mille lõppedes ohkasid kergendunud? Kas puhkus tekitas sinus ehk ärevust? Ja tuletan meelde, et siin ei oma tähendust mida sa puhkuse ajal tegid. Oluline on ikka ja ainult sellega kaasnev tunne. Nagu ka igapäevaelus.
Selle kõige juures pea palun meeles, et ükski tunne ei ole halb, vaid iga tunne on indikaator sulle. Nagu on autol armatuurlaual erinevad indikaatorlambikesed, mis annavad teada kas kütuse otsa saamisest või vajadusest aknapesuvedelikku juurde kallata, nii on ka sul omad indikaatorid - sinu tunded. Sinu valik on need kas lämmatada, neid ignoreerida, või võtta need vaatluse alla ja aru saada mis selle konkreetse indikaatorlambi põlema pani.
Nii vaata ka oma puhkusele sellise pilguga, et mida see sinu jaoks teada annab, milliseid tundeid puhkus ise sinus tekitas/tekitab. Saa aru, kas sinu jaoks on puhkus puhkus, või "puhkus". Kui tegemist on viimasega, siis enne kui see näiteks su tervisele miskit hullu teeb, uuri kas ise või abilise juhendamisel, millest need jutumärgid üldse tekkinud on.
Kristel
56498714
Vastused puuduvad